default_mobilelogo


Meie südant soojendab linnavõimude mõistev ja positiivne suhtumine sihti muuta Võrulaste tahteväljenduspäev meie linna päris oma tähtpäevaks. Võru ajalugu on meie ühisomand, mille pärandame edasi oma tulevastele põlvedele. Elutule kivile ja asfaldile annab hinge meie oma lugu Võrust ja võrulaste legendaarsest julgusest.
Kella kuueks kogunes Vabadussõjas langenute kalmistule umbes nelikümmend inimest. Enamuse kohaletulnutest moodustas meie rahva saatuslikel aastatel karastunud põlvkond. Inimesed, kes suudavad mõista meie omariikluse, vabaduse ja iseseisvuse hinda; kes mõistavad hinnata kodanikujulgust ja kodanikualgatust. Nende jaoks on 21. oktoober juba traditsioon. Vaatamata turjale istunud aastatele tullakse ikka ja jälle kindlal meelel nii kalmistule kui ka tõrvikurongkäiku, et väljendada oma tahet – tahet olla vaba rahvas vabal maal ja meeles pidada neid sõdureid, kelle vereohvriga on lunastatud meie omariiklus. Süütasime üheskoos küünlad meie omariikluse ja vabaduse eest langenutele.
Kui 21 aastat tagasi ei söandanud Võru rajooni ja linnajuhid seista rahva omaalgatuslikel üritustel võrukate ees, siis täna sammuvad linnajuhid võrulastega külg külje kõrval. Vaatamata mahukale tööle, mida ühe linna juhtimine nõuab, leiavad meie linnajuhid aega tulla Vabadussõjas langenud sangarite kalmudele, et siis koos meiega läbi teha tõrvikurongkäik taasiseseisvumisaja sangaritena Kesklinna parki.

Tõrvikute süütamise aegu liitus rongkäiguga veel võrulasi, kellest enamus oli noorema põlvkonna esindajad. See teeb rõõmu, sest iga noor, kes täna on meiega, kannab edasi järgmisele põlvkonnale võrulaste ajaloolist mälu. Veidi enne kella poolt seitset asuski linna poole liikuma umbes ligi 100 inimesest koosnev tõrvikurongkäik. Tänu laiadele sillutatud kõnniteedele saime ohutult liikuda liiklust oluliselt häirimata. Politseil tuli vaid ristmikel peatada turvalisuse huvides mõned masinad, kuid üldjuhtudel ei pidanud keegi kauem ootama kui paar minutit. Kasutan võimalust, et tänada Võru politseinikke suurepärase töö eest. Meeldiv on tõdeda, et tänased korravalvurid teenivad oma rahvast, et igaüsk meist saaks väärika kodanikuna tunda ennast kindlana linnatänavail.

Kui 21 aastat tagasi kandis meie rahvuslippu 15-aastane tänaseks Manala teed läinud Tiina Zukevitš, siis teisel tahteväljenduspäeval oli rahvuslipu kandjaks tulihingeline Kolonni liige Mart Kimask. Mart on ettevõtja ja tema ei kurda kunagi ajapuuduse üle. Kui aega napib, leiab ta ettevõtjana alati lahendi. Päeval, kui vajasime abi telgi üles seadmiseks ja raske helitehnika tõstmiseks, saatis Mart meile appi kaks tublit perepoega ning töö sai tehtud. Veelkord suured tänud teile selle eest, mehed.
Kesklinna pargile lähenedes toimus intsident, mis läks mulle isiklikult väga hinge. Minu abikaasa Mia sammus tõrvikurongkäigu lõpus ning märkas, et ühel vanemal mehel oli raskusi kõndimisega, kuid tahe toetada seda ettevõtmist oli suurem valust, mis teda vaevas. Nii sammuski ta uhke võrukana Kesklinna pargi suunas koos teistega. Vahetult enne parki ei suutnud aga vananev keha kanda temas pesitsevat noort ja elu täis hinge ja mees komistas ning kukkus. Mia tõttas talle appi ja küsis, kas on tarvis kutsuda kiirabi. ”Ei, ma tahan vaid veidi puhata,” vastas mees. Oma eeskujuga tuletas ta veelkord meelde, milline väärtus on tugeval tahtel. Ta puhkas veidi ja sammus siis visalt ja kindlameelselt parki, et kuulata meie linnajuhtide südamlikke tervitusi võrulastele. Kui temalt küsiti pargis, kuidas on, vastas mees kindlameelselt: ”Kõik on hästi. Ma osalesin tõrvikurongkäigus ka möödunud aastal ja olen uhke, et tegin selle läbi ka tänavu. Nüüd kuulan veidi ja lähen siis bussi pääle.”

Kesklinna pargis ootas rongkäiku umbes sadakond inimest. Tänan Võrumaa Teatajat, kes alati on vastutulelikult avaldanud Kolonni kirjatöid ja teavet. Seegi kord polnud erand ja nii laupäevases kui ka teisipäevases Võrumaa Teatajas said lehelugejad lugeda Võrulaste tahteväljenduspäeva toimumisest ning Kolonni edasistest ettevõtmistest.
Võrulasi tervitasid pargis Võru linnapea Kersti Kõosaar, linnavolikogu esimees Tõnu Anton ja maavanem Ülo Tulik. Sõnavõtte ei lindistatud ja sellest on kahju, sest kõik esinejad rääkisid südamest ja iga öeldud mõte väärinuks jäädvustamist. Kersti Kõosaar illustreeris oma kõne katkendiga Mart Kivastiku loomingust, millele järgnes ajaloomeenutus ja tänuavaldus võrulastele. Tõnu Antoni põimis oma tervitusse südamlikud isiklikud meenutused ajast, milles paljud tundsid ära oma osaluse. Ülo Tulik alustas oma sõnavõttu tervitustega võrulasest rahandusministrilt Ivari Padarilt. Ülo Tuliku ettekanne üllatas meeldivalt sellega, et oma meenutuste kõrval tutvustas ta ka Vaba-Sõltumatu Kolonn Nr.1 tänaseid ja homseid tegemisi. Eriliseks tunnustuseks Kolonnile oli Ülo Tuliku sõnad: ”Vaba-Sõltumatu Kolonn Nr.1 on taastanud Teises maailmasõjas võidelnud Eesti sõdurite au ja väärikuse.”
Olgu siinjuures märgitud, et meie oma poliitikud ja juhid Tõnu Anton ja Ülo Tulik kirjutasid veendunult ja kindlakäeliselt alla Eesti Rahva Tänumedali ja Harald Nugiseksi autasustamise toetuseks. Annan edasi Harald Nugiseksi tänusõnad neid ja kõigile võrulastele, kes on pidanud meeles Eesti sõduri võitlust ja kes toetasid Tänumedalit kas oma allkirjaga või rahaliselt.

Tahteväljenduspäeva lõpetas väike kontsert. Tänu Jüri Luigele ja tema ettevõttele Pommionu ilutulestikud saime kasutada tipptasemel helitehnikat. Muusikat tegema olime palunud Kilingi-Nõmme ansambel HPMA.
Selleks korraks on Võrulaste tahteväljenduspäev läbi. Suured tänud teile kõigile, kes te toetasite Võrulate II tahteväljenduspäeva! Taaskohtumiseni 21. oktoobril 2009.